Ja läbi ta ongi.

Ja ongi juba viimane suvevaheaja päev. Mulle ei jõua ikka kohale, et suvi ongi läbi. Alles ta algas ju. Kohe üldse ei taha minna kooli. Kui siis ainult natukene tahaks. Tahaks näha mis/kes me klassist alles jäänud on ja kes paraleelist meile tulevad. Meil nüüd ju liitklass. Me võiks uue vene õpa ka saada. Ta ütles, et kui meil klassid kokku pannakse, siis tuleb meile teine õpetaja. Vähemalt ei kutsutaks meid siis vast enam järvekateks ja mäluta inimesteks jms.

Mis ma siis sellel suvel korda saatsin? - Tegelikult mitte midagi väga tähelepanuväärset. suve alguses olin kodus. Magasin nii kaua kui und jätkus ja olin niisama. Puhkus noh. Jaanipäeval olin ka isegi kodus. Siis kukkus Andra endal pea lõhki õhtul ja öö otsa ei saanud ma rahulikult magada, kuna emps oli Andraga haiglas öösel. Mõtlesin koguaeg, et kas kõik on ikka korras jne. Peale õmblemas käimist ei jõudnud ta isegi pead tõsta ja oksendas jne. Sellepärast nad ööseks haiglasse läksidki lõpuks. Järgmisel hommikul Andra juba helistas mulle empsi telefoniga ja ütles "Egle, mängime sõnamängu kui ma koju tulen." Ise oli nii õnnelik ja ei jõudnud ära oodata kuna koju saab. Tahtis muudkui joosta ja hüpata - ikka kõike seda teha mida arst tal teha keelas.
Põhimõtteliselt terve juuni ja juuli olingi kodus. Nii kui august hakkas, siis taheti, et ma igalepoole jõuaks. Käisime Pärnus Biku, Kädi, Hundi ja Elisega. Seal oli päris tore. Eriti Kabli ja Lemme rannad. Mega mõnus oli öösel tähti vaadata ja mööda mereäärt jalutada. Kui ilmad oleksid paremad olnud, oleks ma ka ehk isegi merre ujuma jõudnud. Aga ilm ilmaks, vähemalt oli meil lõbus seal. Kõndisime öösel mööda mereäärt, ise ei teadnud kuhu me välja jõuame. Lõpuks jõudsime mingi eluilusa hotellini. Seal oli bassein ja lamamistoolid. See nägi välja täpselt nagu mõni välismaa hotell. Üritasime sealt hotelli alalt välja saada, kuid jõudsime alati mõnda parklasse. Lõpuks leidsime ikka tee ka üles ja hakkasime tagasi Lemmesse kõndima. Ma ei mäletagi kui pikalt me kõndisime, aga ikka aega läks enne kui kohale jõudsime. Olime Pärnumaal kolm päeva. Viimasel päeval käisime Pärnus ka. Tundus, et ilms on hea, päike paistis, aga üsna jahe oli ikkagi. Kõndisime siis muuli lõppu. Teised nägid seal hüljest ka, aga ma ilma prillideta ei näinud seal midagi peale kivide. Vähemalt ma arvasin seda niikaua kuni ma pildilt nägin, et oligi hüljes. Mingi välismaalane kõndis ka muuli lõppu. biku lasi tal meist kõigist pilti ka teha ja siis hakkasime tagasi ranna poole kõndima. Ma suht koperdasin seal. Tasakaal kadus vahepeal üldse ära, kuid õnneks suutsin ikka püsti jääda. See nudistide rand seal muuli kõrval oli üsna vastik. Mingid paksud vanamehed muudkui istusid seal meelalt ja vahtisid. Ma pöörasin pilgu merele ja kõndisin tuimalt edasi, et nendega kontakti vältida. Käisime siis veel korra poes ja hakkasime tagasi kodu poole liikuma.
Peale Pärnus käiku läksin Vastseliina emme sõbrannale lapsi hoidma. Käisin seal tegelikult ühe nädala juulis ka. Seal oli ka tegelikult väga tore. Kuna nad ehitavad parasjagu endale maja, siis käisime üsna tihti krundil, mina vaatasin enamuse ajast lapsi, et neil vanemad saaksid rahus tööd teha seal, kuid kui lapsed magasid, siis läksin ka appi. Väga imelik oleks seal niisama passida olnud samas kui teised tööd teevad. Nad ütlesid küll, et mine istu sa rahulikult, kuid ma nuiasin ikka endale ka mingi töö välja. niisis korjasin ma juurikaid sealt mille nad välja juurinud olid. Sain mõnede nende sõpradega ka tuttavaks, kes ajasid silmad punni kui ma ütlesin, et ma alaealine olen ja alles 11.-ndasse klassi lähen. Seal olles ma tegelikult mõtlesin, et nad on kolmekümnesed ja ma saan nendega nii hästi läbi. Nad kohtlesid mind nagu omavanust ja ma võin öelda, et ma sain nendega paremini läbi kui mõne omavanusega.
Kui Vastseliinast ka tagasi koju tulin, siis tahtsid mõned sugulased, et ma nende juurde ka läheks külla, aga ma otsustasin, et ma olen kodus ikka. Ma poleks suutnud valida kelle juurde minna ja kelle juurde mitte. Seega otsustasin, et ei lähe sellel suvel rohkem kuhugi. Papsiga käisime tädi juures. Ta pidi sealt käruga eterniidi plaate tooma, mida nad maal kuuri katusele panevad. Kuna tädil on väga palju pähklipuid, siis ütlesin papsile, et ta meile ka pähkleid korjaks. Ma pidin ise ka appi minema, aga seal oli niiiiii pikk hein ja mulle öeldi, et seal on puugid. siis ütlesin papsile, et ma ikka ei tule appi. kodus panime pähklid mu aknalauale kuivama. Ja ausõna, see on esimene ja viimane kord kui ma pähkleid kusagil oma elamises kuivatan. See vaklade kogus mis neist välja ronis oli lihtsalt õudne. Mul pole enam üldse närve nedne pärast. Iga väiksemgi asi paneb mu võpatama. Kui ma jälle mõnda ussi nägin, siis tegin suurt kisa ja lasin kas papsil, Agel või empsil nad aknast välja visata. Eile hakkasin siis pähleid puristama, et neid süüa ka, aga see jäi ka sinnapaika, kuna sealt seest tulid ikkagi ussid välja. rohkem ma ühtegi pähklit puutuda ei julge. Jääb siis teistele rohkem.

Noh, tegelikult jäid siit mõned asjad küll välja mida ma suvel tegin, kuid lühikokkuvõte tuli siis selline. Suve alguses oli mul nii palju plaane, mida suvel teha, aga suur enamus jäi neist tegemata. Aga pole hullu, küll mu plaanid ka kunagi jõustuvad. Lohutan ennast sellega, et tuleb see mis tulema peab.

Ja nüüd, head uut algavat kooliaastat siis kõikidele! :)