ind. Isegi Biku oli garderoobis juba ootamas. Rääkisime Bikuga natuke juttu ja siis läks ta bussi peale ja mina tundi. Peale kooli pidin ma minema Maarja juurde lapsi hoidma. Kui Maarja kuuepaiku koju tagasi tuli, siis ütles, et tal oleks vaja mu empsiga veits juttu rääkida, et ta tuleb ka minuga koos. Ma lollike ei taibanud siis ikka veel, et midagi on valesti. Kui kodu uksest sisse astusin, siis nägin sõpru ja sugulasi, kes mulle üllatuspeo olid korraldanud. Ma olin tõesti nii šokis, et ei osanud midagi öelda ega teha. Näost olin ka punane nagu peet, aga see oli nii armas ja ootamatu üllatus. Ma vahepeal tegelikult juba mõtlesin, et Maarja, kes alati asju unustab, unustas mu sünnipäeva ka ära, aga tema oskas hoopis nii kavalalt asja ära korraldada ja nii tavalist juttu ajada, et ma ei saanudki midagi aru. Olime siin sõprade ja sugulastega ja kui kõik juba ära minema hakkasid, siis tuli meil Kerliga järsku mõte, et võiks Tartusse kluppi minna, kuna Võrus poleks see meil kolmapäeval eriti hästi õnnestunud. Võinoh, rohkem oli see Kerli mõte, ma läksin sellega lihtsalt kaasa. Käisime veel enne kümmet poes, saatsime Kerliga Jette koju ja siis juba tuligi Maarja meile järgi, et Tartusse minema hakata. Ta ise pidi Veikole bussivastu minema, kes just Soomest tuli. Tartus läksime kõigepealt Kerli ühikasse, Jaak ja Anti tulid ka. Võtsime seal väikesed joogid ja läksime siis kella üheks Club Tallinnasse. Tantsisime ja tšillisime seal mõnusalt. Millalgi tuli Sulev ka sinna. Kui CT kinni pangi, natuke peale kolme, siis läksime Jaagu ja nonde korterisse. Hangusime niisama seal ja viie ajal vist läksime ära magama. Hommikul ei saanud keegi üles. Me Kerliga ka jooksime bussi peale, sealt ühikasse mu kotile järgi ja siis uuesti jooksuga bussijaama, et ma bussile jõuaks. Suht väsinud olin terve neljapäeva. Bussisõit oli ka üsna masendav. Istmed olid nii kõvad, nagu plate peal oleks istunud ja see buss loksus ja hüppas nii kõvasti, et mul hakkas halb seal juba. Ahmisin värsket õhku nii palju kui seda sinna vahepeal tuli ja lootsin, et ma ikka Võruni vastu pean. Kui lõpuks koju jõudsin, siis hakkasin koristama ja uimerdasin niisama pool päeva.Nii, aga nüüd siis reedest. Age ütles mulle, et ma ennast valmis paneks. Siis tuli ta mulle järgi ja käskis silmad kinni panna. - Ta oli ühe tuttava ära rääkinud, et too meid limusiiniga sõidutaks. Nii mõnus oli. Hea bass oli ka seal ja nii nii kaiff oli olla. Mõtlesime, et mida teha
Igatahes on mul väga hea meel, et seekord mu sünnipäev just selline oli. Väga lahe, meelde jääb igatahes. Aitäh nendele, kes selle meeldejäävaks tegid. :)