Under the coconut tree.

Nii kohutavalt kuum on. Öösel aitab ka ainult see kui oma toast aken pärani, uks lahti ja teiseltpoolt maja ka aken pärani. Siis tekib tuuletõmme ja on hea jahe magada. Muidu ma vist istuksingi terve öö üleval nagu mingi debiilik. Niigi voodisse minnes und ei tule ja kui kuum ka on veel, siis pole just eriti hea olla. Ja nagu sellest öisest unepuudusest veel vähe oleks, siis painavad mind mingid eriti vigased unenäod - again. Ükspäev näiteks nägin Bikut unes. ma ei tea mida me I Põhikooli juures tegime, aga seal koolis me olime. Bikul oli tutipäev ja koolist jagati mingeid sedeleid, et kes kellega midagi tegema peab. Mina ja biku sattusime paari ja me pidime porilombist õngega kummikut püüdma minema. Noh, püüdsime seal siis neid kummikud nii et vähe polnud kui siis äkki porilomp ära kuivad ja üks vihmauss välja ilmus. Kuid kuna ma neid olendeid kardan, siis muidugi muutus see vihmauss hiiglaslikult suureks ja läks maa-alla nagu mingi üle keenud sardell. Vot see oli vastikult rõve. Nüüd tulevad ka külmavärinad peale veel. prrr.
Mm, üks unenägu veel, mis meelde tuleb. Ma olin mingil peol. Lambist üksinda ja siis tuli see minu "silmarõõm" järku mu juurde, ma ei tea kust ta välja ilmus, ütles midagi ja ma läksin kaasa temaga. Ja järgmisel hetkel olime juba kusagil lennukis. Lennuk maandus minu maja taga, täpselt mõni millimeeter enne liivakasti ja siis me kadusime. Mismõttes nagu?!
Lugesin kusagilt, et unenäod pidid tegelikult meile meie alateadvuselt mingeid teateid saatma. Kahju ainult, et ma neid teateid lahti mõtestada ei suuda, muidu oleks suht lihtne ju - näed und ja osa sinu elust loksub ise paika kui sa tead mida tegema pead.

Olen tegeilikult paar korda rannas käinud jälle. Ujumas olen üldse sellel aastal vist mingi neli korda käinud. Kuid hea seegi, teinekord käin ma terve aasta jooksul niipalju ujumas kui sellel aastal. Ja kommentaariks neile, kes pidevalt inisevad nende kallal kes pole nii pruunid kui nende arvates "peaks" olema, siis palun vaadake natuke oma ninaotsast kaugemalt ja näete, et kõik inimesed ei olegi ühesugused.

Aga nüüd ma jälle lõpetan. Homseks lubas tegelikult suuremat äikesetormi jälle. Loodan, et seda siiski ei tule. Muidu läheks maale marju korjama ja mahla tegema. Kuigi jah, ma arvatavasti rohkem söön neid marju kui kuhugi ämbrisse neid korjan. Sellel aastal ma vist sööks kõik põõsad hea meelega tühjaks lihtsalt. Nii head suured ja mahlased marjad on. Magushapud. Tavaliselt ma üldse ei taha neid marju süüa, aga seekord maal olles ainult põõsastest mind leida võibki.

Kaugele.. ära lendame.

Täpselt nädal tagasi käisin Rõuge Paadirallil. Millegipärast oli mul selle üritusega seoses koguaeg negatiivne hoiak. Ma ei teagi miks. Vahepel mõtlesin üldse, et ei lähegi sinna, kuid hea on, et ma ringi ei mõelnud. Väga lahe oli tegelikult. Umbes kümme minutit enne paadiralli starti hakkas padukat sadama. Me ei osanud midagi teha ja hakkasime autosse jooksma. Keset vihmasadu. Need kes puude all vihmavarjus olid naersid ikka korralikult ja kõva häälega neid kes mööda teed läbi paduvihma jooksu panid. Ise ka naersime tegelikult, kuigi pärast oli nii nõme olla. riided kõik läbimärjad, millegagi kuivatada polnud, kuid õnneks jäi vihm ruttu järgi ja siis tuli päike välja mis kõik taas ära kuivatas. Läksime siis Biku, Age, Airi ja Mammuga paadiralli starti vaatama. Biku muudkui pildistas seal. Terve paadiralli käisime erinevates kohtades vaatamas ja Biku ikka ja jälle pildistas koguaeg. Kui paadiralli läbi sai, siis jäime ootama kuna õhtune pidu hakkab. Esimesena tuli lavale Getter. See oli nii jube, et ma pidin mitu korda keele kurku tõmbama. Mulle kohe üldse ei meeldi Getter. Ta on kuidagi.. ma ei oskagi öelda, aga ta lihtsalt ei meeldi mulle. Ma võin ta laule küll kuulata, kuid teda vaadata ma ei taha. Sellepärast ma seisingi ühe pika poisi taha, nii et Getterit ma ei näinud ja nägin ainult ta kenasid ja hästi tantsivaid tantsupoisse. Getteri ajal olid lavaees ainult mingid tatid kaasa elamas. Teised seisid niisama tuima näoga seal. Peale Getterit tuli lavale Regatt. See ka polnud väga minu maitse. Suht mõttetu. Tiksusime vahelduva eduga Bikuga seal lavaees, kuna seal oli soojem kui kusagil mujal platsipeal. Regatt esines nii pikalt, et ma ei jõudnud enam ära oodata millal Traffic lavale tuleb. Kui nad siis lõpuks tulid, siis oli nii lahe. Kõik rokkisid täiega kaasa ja laulsid kaasa ja Silver kommenteeris laulude vahepeal nii armsalt, kuidas see oli ka nende selle suve esimene suurem esinemine ja kuidas nad ise ka seda täiega kaifivad jne. Seal lava ees olles tuli vahepeal eelmise aasta paadiralli meelde. kuidas me siis Shanon'i järgi seal rokkisime. Ohh, tahaks Shanon'i kontserdile minna ja veel ja veel nende järgi rokkida.. Aga okei, Traffic lõpetas umbes kahepaiku vist. Biku läks siis ära koju magama ja me hakkasime ka agega kodupoole liikuma. Kõigepeal otsisime Raxi üles, Age äratas teda ikka korralikult enne kui minema saime. Kodus ei tulnud mul und ka enam. tee mis tahad, aga magama jääda ei saa. Mul on üldse viimaselajal nii, et und ei tule ja siis ma mõtlen igasugustele asjadele voodis enne kui uinun.

Järgmisel päeval peale paadirallit läksime mina, emps ja paps empsi sõbranna sünnipäevale (vähemalt nii ta kutsudes ütles kõikidele). Kohalejõudes juhatati kõik külalised alguses kuhugi varjualla, pakuti booli ja söödeti sääski. Siis kui sadama hakkas, kutsuti kõik edasi ja selgus, et sünnipäevalaps oli korraliku üllatuse korraldanud kõikidele - koos sünnipäevaga peeti ka pulmad maha. Kuna padukas oli ikka päris korralik, siis jooksid kõik alguses varjualla ja kui vihm nõrgemaks jäi, mindi välja ja pandi noored paari ka. See oli tegelikult nii armas, et ma pidin vägisi pisaraid tagasi hoidma, et mitte tunduda vanainimesena, kuna kõik vanemad inimesed pisardasid seal ikka päris korralikult korralikult.
kui lõpuks tort välja toodi, siis oli see tegelikult täitsa ilus, kuid kuna seal peal oli martsipan ja lilled olid ka martsipanist, siis ma pidin selle tüki kooki vägisi alla ajama endale, kuna mulle ei meeldi martsipan. Ei tahtnud mats olla ja tervet tükki järele ka jätta. Loputasin tordi kohviga alla ja polnud hullu midagi.

Olen vahepeal paar korda oma "silmarõõmu" ka näinud jälle. Kui ma teda kaugelt näen, siis mõtlen ikka, et mis mul viga on. Miks sümpatiseerib mulle inimene keda ma olen vaevalt paar korda kogemata kusagilt kaugelt näinud?! Lihtsalt ebareaalne, kuid mis teha, ma ei saa oma mõtteid kontrollida kui ma teda näen, isegi siis kui ma teda ei näe, mul mõtted muudkui joosevad. Selline tunne, et "lendangi nüüd ära kaugele". Lol. (:D)Teades mind, siis ei julge ma ju temaga rääkima ka minna. Kusagil netis ka lampi rääkima hakata oleks minu jaoks natuke kahtlane. Ma ei oskaks nagunii midagi tarka öelda, kuna sõnad jääksid kurku kinni ja näpud ei suudaks mu mõtteid normaalselt kirja panna.. Ja üldse, vahepeal jookseb mul juhe nii kokku, et ma ei saa ise ka enam aru mida ma teen. Ükspäev näiteks soolasin pannkoogid üle. Nagu mismõttes?! Pannkooke pole ju võimalik üle soolata, kuid tundub, et mina seda siiski suudan. Oleksin paar päeva tagasi kohvi sisse ka peaaegu soola pannud. Õnneks avastasin oma "apsaka" siiski õigel ajal.

Tulles veel tagasi selle sünnipäev-pulma juurde, siis nägin seal jälle neid kahte armsat väikest tüdrukutirtsu keda ma üle-eelmine ja eelmine suvi hoidsin. Nad on ikka nii suureks kasvanud juba. Hakkasid kartma ka mind ja siis empsi sõbranna kutsus mind vahepeal paarika päevaks enda juurde lapsi hoidma, kuna ta ei saa nende kõrvalt ise mitte midagi teha. Nii ma siis lähengi järgmine nädal mõneks ajaks sinna. Sest nagu te arvatavasti teate, siis ma ei suuda ennast väikestest lastest eemale hoida.