About me,

*Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike – pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik.
*Ma pole ilus, aga ma ei pea ennast ka koledaks. Ma pole ego, aga ma ei alahinda ka ennast. Ma pole ideaalne, aga ma ei tahagi olla.
*Olen tüduk, kes tihti naeratab, kuid harva on õnnelik.
*Vaid ühe hetkega võib mu klaashaprast hingest saada kalk, jääkülm ning armutu teras.
*Läbikukkumine on osa elust ja mina ei ole tüdruk, kes midagi tegemata jätaks.
*...rikun seadust ja lõhun tundeid.
*Elu on lühike, eira reegleid, andesta kiiresti, suudle aeglaselt, armasta tõeliselt, naera kontrollimatult ja ära kahetse ühtegi asja, mis pani Sind naeratama.
*Ostan, müün ja vahetan - see olen mina!

Ma võin sulle tunduda ülbe, endassetõmbunud, igav, mõttetu, õel ja mida iganes veel, aga järelikult pole sa mind tundma õppinud. Kui tahaksid mind tõesti tundma õppida, et paneks sa neid halbu omadusi tähelegi, need on meis kõigis olemas - kelles vähem/kelles rohkem.
Mõnikord olen ma tujukas, aga juba mõne hetke pärast olen ma parimas tujus üldse. Mõnikord olen ma kurb, mõnikord rõõmus, mõnikord vaikne, mõnikord jutukas. -
Aga kui ma ei meeldi sulle sellisena nagu ma olen, siis sa ei väärigi mind ega ka mu sõprust.

*Tuleb olla piisavalt iseseisev, et lubada endal olla mina ise, piisavalt vaba, et olla kellegagi seotud, piisavalt julge, et tunnistada oma hirme ja piisavalt tugev, et näidata välja oma nõrkusi.

Ma olen alati mina ja just see mind eriliseks teebki!

Venib nagu kaameli tatt.

Üle hulga aja on jälle tore kooli minna. Siiamaani on hommikune tõusmine jms olnud väga vaevarikas, aga täna oli mingi imelik sisemine tunne, mis kohe tahtis kooli minna. Aga okey, päeva sai alustada raamatupidamisega, kus ma täna imekombel asjast aru ka sain. Sain jälle kinnitust, et ma/me ei suuda midagi seoses oma õpilasfirmaga ette võtta (sells suhtes, et mõtteid on, aga keegi pole valmis neid teostama ja sada häda veel...) Tänane keemia tund möödus väga suure küsimärgi all. Kuna ma eelmisel tunnil puudusin ja nad siis uue osa võtsid, ei saanud ma sellest teemast seal midagi aru ja vaatasin nagu hiinaimet seal Marelle vihikus. Kõige tipuks tegi õpa veel tunni lõpus sama osa peale tunnika ka. Marelle üritas mulle küll midagi ette öelda, aga kui ta valesti ütles, siis "2" kukub. [:D] Tänane päev kuidagi väga venis. Nagu kaameli tatt ütleks sellepeale, kohe kuidagi ei tahtnud ära lõppeda. Täna oli üle hulga aja jälle muusika tund. Seal oli meil 9 lehte vaja ära täita, aga kuna need enamusel tegemata olid, siis vahetundide ajal käis grupiviisiline mahakirjutamine. Aga ma ikka ei saa veel aru, milleks on muusikas neid kuramuse arvustusi kirjutada vaja. Ma kohe üldse ei viitsi mingisugustel kultuuriüritustel jms käia. Lõpuks oligi kätte jõudnud viimane tund - arvuti - seal oli väga mõttetu, tegime oma kodulehekülje või midagi sellelaadset ära ja saimegi tulema jälle. Arvutis me tavaliselt ainult 10-20 minutit teemegi omi asju ja siis võib koju ära minna. Seegi hea.
Täna nägin koolipeal Bikut, kes küsis, et kas ma reedel Tsooru ka lähen. Ega mul erilist plaani sinna minna polnud, kuna keegi ei tahtnud bussiga sinna varem passima tulla (ma ei saa hiljem millegagi ja 2 tundi peab väljas passima), aga siis biku ütles, et ta tuleb ka bussiga ja siis me lähmegi koos. Teeme bussikatšilli, külmume paar tundi ja siis lähme kultuurimajja soojenema. :D

Ja peaaegu ongi tänane päev läbi, õhtu möödub nagunii enamus aega teleka ees ja natuke ka õppides. Kui mul kunagi midagi huvitavat ka kirjutada on, siis eks ma annan siia ka teada siis.


xoxo - Egle

Laupäev ja pühapäev (25.-26.09)

Laupäev algas kerge peavaluga. Aga kuna see mul tavaline asi, siis võtsin kohe tableti sisse ja natukese ajapärast oli ka valu kadunud. Kuna mul kohutavalt igav oli, siis hakkasin oma tuba koristama, leidsin sahtlitest igasugust vana kraami mida enam ammu nõinud polnud. Vaikselt hakkas kell juba õhtule lähenema ja oli aeg Andraga Vairo ja Kaironi sünnipäevale minna. Andra oli seda juba mitu päeva oodanud ka. Läksime siis sinna, andra tormas kohe lastega tahatuppa mängima ja ei tahtnudki õieti midagi süüa. Nii nad seal siis muudkui mängisid ja tundus, et neil oli väga lõbus. Kella poole kaheksa paiku tulime ära koju. Kuna paps pidi Tallinnasse kauba järgi minema, siis ta küsis, et kas ma ei viitsiks kaasa minna, kuna muidu jääb ta äkki magama. Mõtlesin, et kodus nagunii midagi teha pole, lähen sõidan kaasa siis. Aga mul endalgi oli uni nii peal, oleks peaaegu magama jäänud, aga suutsin ise üleval püsida ja suutsin papsil ka une ära ajada kui ta vahepeal tukkuma oleks jäänud. Kuna ma nii väsinud olin, siis nägin ma juba viirastusi. Enda arust sõitsime me mitmest hääletajast mööda, aga lõpuks selgus, et need minu "hääletajad" olid hoopis maanteepostid. Kõige tipuks oleksin ma infarkti saanud kui nägin, et meie auto kõrval seisab ja hoiab kõvasti kinni lokkis juustega naine. Ma tõesti ei tea kas ma nägin kummitust või oli see kõik lihtsalt üleväsimisest. :D Balbiino tehasesse jõudnud, aitasin papsil kauba peale laadida ja siis tõmbasime autos voodid lahti ja magasime 2 tundi enne kui tagasi sõitma hakkasime. Kell oli tirisema pandud kella 3.00-iks, aga kuna me kumbki kella ei kuulnud, ärkasime üles 3.15 ja hakkasime siis kohe tagasi sõitma, kuna pidime kella seitsmeks Põlva Selveris olema. Lõpuks jõudsime sinna ikka pool tundi varem ja magasime selle aja seal ka. Põlva Selveri töötajad on nii jobud ja aeglased, et seal läks meil kauga mahalaadimise ja taara pealepanekuga tund aega. Sealt sõitsime siis kohe Võru Selveri juurde ja seal sai kaup juba 10 minutiga maha laetud. Ja alles siis sai koju. Kell oli üheksa läbi kui koju jõudsime. Paps läks kohe magama, aga kuna mul enam und polnud, siis ma vaatasin Andraga multikaid mida igal pühapäevahomikulgi vaadanud oleme. Siis läksid Age ja andra välja ja mul tuli ka uni peale. Magasin kuni kella viieni, kui emps helistas, et küsida, mida poest vaja on. Siis oli uni läinud ja ülejäänud õhtu läks vaikselt telekat vaadates ja õppimisega tegeledes, aga kuna mul väike palavik oli, siis sain empsi nõusse, et olen paar päeva kodus ja ravin ennast terveks. Põhjuseks tõin selle, et muidu olen ma reedel haige ja ei saagi Tsooru peole minna. :D

Koristusteenindus.

Kuna esimene tund oli vaba (jälle), sai natukene kauem magada. Kui kooli jõudsin, siis läksin kohe klassijuhatajasse, mis meil tänu ärajäänud tundidele mõnda aega reedeti esimese tunni lõpust toimub. Seal oli mingi küsitlus, et mida tahaks klassiga ette võtta jms. Mul ei tulnud midagi pähe seal ja kui koju jõudsin, siis hakkasin mõtlema mida kõike sinna kirjutada oleks võinud. Täna oli inkast ja saksast töö. Inkat ei oska kuidagi kommenteerida, 3 peaks kindlasti ära tulema, hea oleks kui isegi 4, aga saksa õnnestus küll kuidagi 4 saada, kuigi töö oli nii lihtne ja algselt arvasin, et isegi 5 tuleb ära. Agano, pole hullu. Viimane tund oli kunst, kus kõik ütlesid, et me ei viitsi täna kirjutada (jälle) ja õpetaja oli nõus, et ta täna siis räägib ja järgmisel tunnil me ainult kirjutame. Suht uni tuli peale seal. tunnid läbi said, siis läksin empsile appi Maire korterit koristama. Kuna seal selline tolmuhunnik oli igalpool, siis olin lõpuks ise ka nagu tolmuahv (seal tehti remonti ja kuna Maire ise kodus pole, siis me koristame enne ta koju jõudmist kõik enamvähem ära, et lapsega kusagil olla ka oleks). Seal läks oma 3-4 tundi ikka ära. Lõpuks ei tahtnud enam tolmulappi näha ka. aga vähemalt võttis korter juba ilmet, enam polnud igalpool halli tolmukihti. Kui seal lõpetasime, siis läksime poodidesse Vairole ja Kaironile kingitust otsima. Pika otsimise peale saime ka need ära ostetud ja saigi ära koju tulla. Kuna mul oli täna natuke kahtlane olla siis kraadisin kohe ennast ja tuligi välja, et mul on hoopis palavik, 37,7 küll esialgu. Jõin kohe ühe Ferveksi sisse ja varsti jälle hea olla. Nüüd peaks ka veel ühe tassitäie ära jooma, siis ehk ei tõusegi palavik kõrgemale. ;)

Tsau siis tänaseks. :)

Peegel.

Tahaks siia midagi kirjutada, koguaeg päeval mõtlen mida siia kirjutada, siis on nii palju mõtteid, aga kui blogi lahti võtan, siis mõtted kaovad kohe. Aga okey, ma räägin siis natuke oma päevast.
Päev algas, nagu ikka, uniselt. Kohe kuidagi ei tahtnud üles ärgata, mis sellest, et kooli alles teiseks tunniks minema pidi ja selletõttu natuke kauem magada sai. Uimerdasin siis natuke ja kui lõpuks enamvähem ärkvel olin, tegin endale kohvi ja sõin natuke. Kõht täis, hakkasin siis ennast kooliks valmis sättima ja oma suureks üllatuseks avastasin, et mul pole kapist ühtegi pluusi enam võtta, ei teagi kuhu kõik nii äkki kadunud on. Hakkasin siis teistes kappides tuhrama ja lõpuks ikka leidsin midagi. Peegli ees olin ka täna kuidagi kahtlaselt kaua, tavaliselt saan hommikuti 15-20 minutiga hakkama, täna olin väga aeglane - läks isegi 30-40 minutit, kuigi tegevused olid täpselt samad mis teistelgi hommikutel. Hakkasin siis koolipoole liikuma. Kooli jõudnud, pidin kõigepealt meelde tuletama, kus raamatupidamise klass on (ma pole ikka veel suutnud kõikide tundide klasse meelde jätta), minu õnneks olid teised klassikaaslased alla istumas ja ma sain ilma probleemideta õige klassi kätte. (:D) Tunnid möödusid kuidagi väga aegluubis, Marelle vaatas ikka iga natukese ajatagant peeglist ennast (nagu tavaliselt :D) ja Sander pani lõpuks tal selle peegli rotti ja hakkas peegliga taha vaatama. Huvitav:D. Kui tunnid läbi said, tulin koju ja hakkasin kohe sööma, kõht oli nii tühi, et oleks kasvõi kokku kukkunud, kuigi koolis sai täna pannkooke söödud (nagu viimasedki peaaegu 3 nädalat). Tegin kohe saksa kodutöö ka ära ja rohkem ei viitsinud kooliasjadega tegeleda. Siis vaatasin oma lemmik seebikat "Armastuse meri" ja imestasin, et kuidas need seebikategelased saavad ikka nii lollid olla, kommenteerisin neid siin omaette ja sain Agelt kurje pilke selle eest.
Nüüd hakkan just "Rääkimata lugu" vaatama, need lood seal lähevad lihtsalt nii südamesse, et ma pean seda saadet lihtsalt vaatama. :)