This is not really me.

Ja nüüd ongi nii, et täna on juba pühapäev ja mul pole ikka jaanipäevaks plaane. Nii minulik, et ütlen alguses kõigile maitea mida ja siis lõpuks istun ikka kodus. Johhaidii. Nii kuradima igav on ka vahepeal, et istun lihtsalt aknal ja vaatan "mässavat" Tamulat, ainult lehtedes puud takistavad seda vaadet. Tahaks, et jälle oleks päike ja hästi soe ja et suve tunne ka tagasi tuleks. Tahaks ujuma minna täiega, külmavares nagu ma olen, jõudsin ilusate ilmadega ka ainult ühe korra vette. Seda ka onunaise abiga, kes mu sinna lihtsalt lükkas.

Mu väga vigased unenäod on ka jälle tagasi. Täna öösel nägin näiteks unes, et me elasime veel Kangstis. Keegi oli seal koridoris ära tapetud ja see laip vedeles seal lihtsalt mitu päeva. Pea allapoole, jalad ülespoole ja käed rippumas. Kõik kõndisid lihtsalt mööda sealt. Ebareaalne ja väga rõve oli seda unes näha. Ärkasin kohe üles ka sellepeale.
Üks öö nägin seda ka unes, et tahtsin bussiga kuhugi sõita, aga ma ei mahtunud bussi, kuna buss oli otsast otsani tatart täis.

Nii, mis siis veel. Vahepeal polegi nagu midagi erilist toimunud. Eelmine laupäev käisime Matsi krossil. Päike kõrvetas ikka täiega selga ja pealage. Viimase finaalsõidu ajal hakkas õnneks vihma sadama. Meie olime seal, käed ja nägu taevapoole ja nautisime vihma, enamus panid kõik jooksu kui sadama hakkas. Seda sadu oli tollel hetkel nii vähe tegelikult, et isegi korralikult märjaks ei saanud, aga vähemalt oli hea jahutus. Pärast krossi grillisime maal natuke ja tähistasime papsi sünnipäeva ja siis ühel hetkel kukkus Kairon pingiga ümber ja see lendas kenasti mulle varvastele. Ma läksin kiiresti longates minema sealt, et mitte midagi halvasti öelda, sest see valu polnud just kõige meeldivam. Pärast lonkasin mitu päeva veel ja nüüd meenutab seda matsu kena katkine varvas veel.

Mul on mitu päeva juba suurematsorti cappucino isu olnud, aga no sorri, ma tõesti ei raatsi minna statoili, et sealt siis hiiglasliku hinnaga üks väike tops osta. Kuna meil kapis tavalist koorejäätist on, siis panin hommikul terve topsi jäätist endale vähehaaval kohvi sisse ära ja saingi oma cappucino isu rahuldatud. Täpselt sama maitse oli ka ja see vaht oli ka mõnusalt külm ja alt tuli soe kohv. Mm, peaks veel tegema, sellest võib sõltuvusse jääda.

No jälle, kirjutama hakaksin, siis tahtsin nii palju mõtteid siis kirja panna, aga nüüd on kõik jälle kadunud. Sellepärast ma nüüd lõpetangi, et mitte rohkem mõttetut loba siia kirjutada. ;D

Lisan teile siia veel 2 minu jaoks head laulu ka:
I - Sunrise Avenue - Welcome to my life (vana, aga hea)
II - Chris Brown ft. Justi Bieber - Next 2 you (jep, Piider on nõme, aga see laul on hästi välja kukkunud.)

Sunstorm

Ilmselt on mul kodus ikka väga igav, kuna ma avastasin enda jaoks taas piltide töötlemise. Vahest võtan igavusest netist kellegi pildi ja hakkan töötlema. Algeline variant küll, aga mulle meeldib erinevaid nuppe klõpsida ja lõpptulemust näha. Kahju ainult, et Photoshop'i pole, siis oleks tegevust rohkem ja tulemus parem, aga ma olen selle algelise tulemusega ka rahul.

Eile käisime Bikuga Olerexix, kuna kuulsime, et Jaagup Kreem pidi sinna tulema. Tsikliga. Pidime seal natuke üle tunni passima kui nad siis kohale jõudsid. Meie mõtlesime, et Jaagup mingite suvalistega tuuritab ringi, aga tuleb välja, et see on mingi heategevus tuur neil Olerexi tanklates. Jagasid lastele helkurveste ja siis koguti sinna autogramme. Peale Jaagupi olid seal veel näiteks Elmar Liitmaa, Tiit Sukk, Tõnu Kark, Tanel Talve ja teised toredad tegelased. Kokku oli neid 30 ja oii kuidas mulle meeldisid need tsiklid. Oleks tahtnud selga hüpata ja sõitu teha. Kahju ainult, et ma sõita ei oska ja masinat püsti hoida ei jõua. Väga lahe oli vaadata, kuidas 30 tsiklitega tegelast tanklas asjatasid. Nagu mingid mesilased või sipelgad, kes kõik oma asja ajavad. Kõik olid väga sõbralikud ka. Lisaks sellele kaiffile mis ma neid tsikleid nähes sain, siis jättis päike ka mulle kenad riiete randid nüüd peale. Siis kui ma maal bikiinidega päev otsa ringi lasen, siis ei hakka päike küll peale. Nüüd aga, kui mul riided seljas on ja päikesekreem ka peal, siis otsustab tema, et oleks lahe mulle ka riided selga päevitada. lol.

Käisin ka täna esimest korda sellel aastal rannas siis. Kui pühapäev välja jätta. Vette ma ikka ei jõudnud, kuna polnud erilist tahtmist sinna ronida, kuigi vesi oli 22 kraadi soe juba. Andra küll ainult vees oligi ja kui välja tuli, siis lõdises ja keris käteräti sisse ennast minutiks ja läks siis vette tagasi. Kui randal läksime, siis oli rannas suhteliselt vähe rahvast, võrreldes näiteks eelmise aastaga. Selle kahe tunniga, mis me seal olime, jõudis sinna ikka päris palju rahvast juurde koguneda. Päris koom oli vaadata mida teised inimesed rannas teevad ja kuidas käituvad. Mõni istus niisama, mõni magas, mõni vahtis jällegi teisi inimesi, nagu näiteks mina. Üsna nõme on tegelikult vaadata rannas inimest, eriti naissoost, kes päevitab pesuga. Ma ei tea, aga minule selline asi ei meeldi. Pesu on ikkagi mõeldud kandmiseks riiete all, mitte teistele liputamiseks ja bikiinid on need, millega võid rannas ringi keksida.

Eile lugesin kusagilt netist, et päikesel toimus jälle mingisugune plahvatus ning sellega seoses ka päikese torm. Eile öösel pidi virmalisi ka nägema, kuid nii kaua kui mina aknal passisin, ei näinud ma küll midagi, kuigi oleks tahtnud küll. Kasvõi langevat tähte, mida mul ka siiamaani veel tabada pole õnnestunud.

Viimane suvi "alakana"

Nii kuum on väljas. Käisime pühapäeval Rõuges ujumas. Õigemini, teised käisid ja mina istusin kaldal, kuna me jõudsime sinna just siis, kui päikest polnud ja minu meelest polnud vesi ka nüüd nii soe, et kohe ujuma minna. Kui Sännasse jõudsime, siis tuli päike ka välja tagasi, nagu mingi needus oleks peal, mis ei lase rannas päikest võtta ega ujuda. Kokkuvõttes polegi ma sellel aastal vette saanud veel. Pole rannas päikest ka võtmas käinud. Kogu mu päikese võtmine on maal, tööd tehes, tänu millele on selg parajalt jumekas, eest aga ikka veel suht valge. Kuigi, ega tegelikult päike mulle hästi peale ei hakkagi.

Sännas hakkas mingi alaealiste teema lampi ja siis paps ütles: "Egle, sul on ka viimane suvi alaealisena, mis plaanid sul on ka?" Ta ütles seda nii surmtõsise näo ja tooniga, et ma ei suutnud naeru pidada. Peale seda hakkasingi mõtlema, et mida teha, et see suvi meelde jääks, ikkagi viimane suvi kus saab veel siniste eest joosta, kui vaja muidugi, mitte, et ma seda tahaks nüüd, aga ettekujutustes on see väga vinge.

Maalt koju tulime, siis läksime Roosisaarele, et partidele ja luikedele saia sööta, mis kappi kogunenud oli. Alguses saime haige tünga, kuna seekord polnudki seal ühtegi parti ega luike. Tavaliselt on neid seal ikka hulgim. Üks part paterdas seal ainult, aga too ei tahtnud ka üldse süüa. Siis nägime aga, et suht keset järve on mingi valge asi mis liigub meie poole. Ootasime siis natuke ja mu telefoniga soom'ides nägime, et luik on. Läksime poolele teele vastu sellele olendile ja söötsime oma saiad ära talle, et koju tagasi neid vedama ei peaks. Paps tahtis luigele käest saia anda, aga kuna too ajas suu pärani ja susisema hakkas, siis paps viskas saia minema ja pani jooksu. Te ei kujuta ette kui naljakas see oli. Ma hakkasin lihtsalt tuimalt kõva häälega üle Tamula naerma. Vähe ei vaadatud siis imelikult meid.

Ahjaa, seda tahtsin ma ka veel öelda, et tegelikult ei saa ma aru, miks teistele kellegi teise nahavärv korda läheb? Miks hakatakse kohe mõnitama ja nõmedaid kommentaare tegema inimesele, kellel on heledam nahk? Miks ei saada aru, et kõikidele ei hakka päike nii intensiivselt peale kui mõnele teisele? See on lihtsalt nõme. Minu puhul pole asi küll nii hull, kuid olen kuulnud, kuidas mõnitatakse neid, kellel ongi hele nahk ja hele ja tundlik nahk tähendab seda, et päike ei hakkagi peale, vaid põletab. Inimesed, saage ükskord ometi aru, et kõik ei ole ühesugused. Erinevused ongi need, mis meist isiksused teevad.

Tahaks veel siia kirjutada midagi, aga mõtted said järsku otsa. Päeval küll mõtlesin, et õhtul kirjutan kõik oma mõtted siia, nüüd hakkasin kirjutama, ja ei oskagi rohkem midagi tarka öelda. Eks ma sätin ka siis ennast vaikselt arvutist minema ja lähen siis ära voodisse, mõtlen, mida suvega peale hakata. Viimasel ajal ei tule üldse und ka enam. Aken on küll pärani ja tekk voodist välja visatud, kuid ikka on nii kuum, et magada ei saa. Kaks tundi peale voodisse minemist olen ma ikka veel üleval. See pole normaalne.

...selles ongi iva miks täna õhtul nõnda hea, sest homme hommikul kooli minema ei pea...

Ja lõpuks ongi kool läbi. Ära ma jõudsin selle oodata. Peale aktust koju tulles panin kohe youtube'st Cool D & Renata - Lõpulaulu peale ja kuulan seda nüüd siiani. Ma olen lihtsalt nii happy, et enam kooli minema ei pea, et ma ei tea ise ka enam mida kõike ette võtta. Roniks puu otsa ka kui mul naabreid poleks. Vahelduva eduga kuulan nüüd juba jaanipäeva laulu ka, mis sellest, et ma veel ei tea mida ma jaanipäeval teen. Kui kellelgi mingeid vingeid plaane pakkuda on, siis võib teada anda (sissetungija nagu ma olen :D).

Agano, vahepeal olin ma siin haige. 38,5 palavikuga voodis siruli, kurk oli nii valus kui olla saab. Kerli, see tuli pärast seda kui me toopäev rannas jalutamas käisime ja mul järgmine päev kurk valus oli, pühapäeva õhtuks oli mul juba palavik olemas. Terve esmaspäeva ja pool teisipäeva lihtsalt magasin maha, ärgates üles vaid selleks, et uus rohi sisse juua. Teisipäeva lõunast oli mul palavik lihtsalt kadunud. Ptüi-ptüi-ptüi, loodan, et tagasi ka ei tule enam, kuigi kurk on veel pisut kare.

Kolmapäeval, võinoh, eile koristasin oma kooli pahnast sahtlid ära. Viskasin kõik mittevajalikud paberid ja vihikud ära. Mida ma ikka neid alles hoian, võtavad ainult ruumi. Töövihikuid ma kõiki ära visata ei julgend, äkki läheb vaja veel, mine tea mis neile õpetajatele pähe tuleb. Enamuse vihikuid jätsin ka alles ja sellepärast olidki mu äravisatava pahna seal vaid vanad kontrolltööd ja mõned spikrid mille ma sahtli põhjast leidsin. Päeviku viskasin ka minema, sellepärast ma ei teadnudki, mis tunnid meil täna olema pidid, kuigi ega vahet polnud, nagunii me üheski tunnis midagi ei teinud. Klassijuhataja tunnis sõime kooki. Meekooki, mm. Tahaks veel.

Aga davai, nüüd on hea, 11-ndasse klassi olen edasi viidud, õpikud ja muu jama sai ka ära antud, nüüd jääb üle vaid lahedat suve oodata. Kuulan siin endiselt veel "lõpulaulu" ja "jaanipäeva." Hellad Velled "18" tuleb ka vahest vahele, sest seda on heak uulata mõeldes, et 5 kuud veel, ja siis ma pole enam alakas, nagu paljud öelda armastavad. ;)