Under the coconut tree.

Nii kohutavalt kuum on. Öösel aitab ka ainult see kui oma toast aken pärani, uks lahti ja teiseltpoolt maja ka aken pärani. Siis tekib tuuletõmme ja on hea jahe magada. Muidu ma vist istuksingi terve öö üleval nagu mingi debiilik. Niigi voodisse minnes und ei tule ja kui kuum ka on veel, siis pole just eriti hea olla. Ja nagu sellest öisest unepuudusest veel vähe oleks, siis painavad mind mingid eriti vigased unenäod - again. Ükspäev näiteks nägin Bikut unes. ma ei tea mida me I Põhikooli juures tegime, aga seal koolis me olime. Bikul oli tutipäev ja koolist jagati mingeid sedeleid, et kes kellega midagi tegema peab. Mina ja biku sattusime paari ja me pidime porilombist õngega kummikut püüdma minema. Noh, püüdsime seal siis neid kummikud nii et vähe polnud kui siis äkki porilomp ära kuivad ja üks vihmauss välja ilmus. Kuid kuna ma neid olendeid kardan, siis muidugi muutus see vihmauss hiiglaslikult suureks ja läks maa-alla nagu mingi üle keenud sardell. Vot see oli vastikult rõve. Nüüd tulevad ka külmavärinad peale veel. prrr.
Mm, üks unenägu veel, mis meelde tuleb. Ma olin mingil peol. Lambist üksinda ja siis tuli see minu "silmarõõm" järku mu juurde, ma ei tea kust ta välja ilmus, ütles midagi ja ma läksin kaasa temaga. Ja järgmisel hetkel olime juba kusagil lennukis. Lennuk maandus minu maja taga, täpselt mõni millimeeter enne liivakasti ja siis me kadusime. Mismõttes nagu?!
Lugesin kusagilt, et unenäod pidid tegelikult meile meie alateadvuselt mingeid teateid saatma. Kahju ainult, et ma neid teateid lahti mõtestada ei suuda, muidu oleks suht lihtne ju - näed und ja osa sinu elust loksub ise paika kui sa tead mida tegema pead.

Olen tegeilikult paar korda rannas käinud jälle. Ujumas olen üldse sellel aastal vist mingi neli korda käinud. Kuid hea seegi, teinekord käin ma terve aasta jooksul niipalju ujumas kui sellel aastal. Ja kommentaariks neile, kes pidevalt inisevad nende kallal kes pole nii pruunid kui nende arvates "peaks" olema, siis palun vaadake natuke oma ninaotsast kaugemalt ja näete, et kõik inimesed ei olegi ühesugused.

Aga nüüd ma jälle lõpetan. Homseks lubas tegelikult suuremat äikesetormi jälle. Loodan, et seda siiski ei tule. Muidu läheks maale marju korjama ja mahla tegema. Kuigi jah, ma arvatavasti rohkem söön neid marju kui kuhugi ämbrisse neid korjan. Sellel aastal ma vist sööks kõik põõsad hea meelega tühjaks lihtsalt. Nii head suured ja mahlased marjad on. Magushapud. Tavaliselt ma üldse ei taha neid marju süüa, aga seekord maal olles ainult põõsastest mind leida võibki.