Biku sünna ja Tartu.

Nii, alustaks siis Biku sünnipäevaga, mis toimus 23.12 ehk samal päeval, mil selleks aastaks sai läbi kool. (Huh, thank God!) Aga igatahes, enne Linnamäele minekut läksin bussiga Rõugesse, et sealt koos Bikuga siis juba edasi minna. Jõudnud Rõugesse, kuulsin kohe mingeid jõululaule ning avastasin siis, et need tulevad poe eest, kus mingid laulsid ja tantsisid ja jagasid jõulude puhul piparkooke. Käisime Bikuga poes, kust ta fooliumi ostis ja läksime siis Biku juurde, saime seal natuke olla, kui kell oligi juba kuus ja siis algas sõit Linnamäele. Aitasin Bikul hiiglaslikult suure joogikoti autosse vedada, peaks mainima, et see oli nii raske, et me kahekesi vaevalt jõudsime tõsta seda. Hakkasime siis sõitma, võitsime veel Risto ja Kädi ka peale ning õige pea olimegi Linnamäel. Meie üllatuseks oli see hiiglaslik kott Ristole nagu lapsemäng sisse vedada. Esimene külaline oli Carru, kes oli juba enne meid sinna jõudnud. Aitasime Bikul salati kaussi panna, dipikastme valmis segada ja asjad lauale panna ning varsti olid ka teised külalised kohal. Marleen, Kädi ja Carru tahtsid kohe vesikat üles panna ning seda nad ka tegema hakkasid, kuid see ei õnnestunud neil esialgu just kõige paremini. Pusisid seal päris pikka aega, kui lõpuks valmis said, siis hakkasid nad seal kaiffima. Põhiliselt istusid nad seal terve õhtu ning ajasid oma teemat. Põhiline oli siiski see, et kõik on nii rebelid ja kõik on tasuta. Marleen ütles, et elu on tasuta, jook on siin tasuta, söök on siin tasuta jne. Vahest olid nad isegi üliväga naerukrampides. Alguses oligi pmst nii, et üks seltskond ühe laua taga ja teine teise laua taga, kuid õnneks see nii ei jäänud. Kui juba natuke joodud oli, segunesid lauataga olevad inimesed ning kui Marleen, Carru ja Kädi korraks vesika juurest püsti said, viidi see ka ära teise laua peale, kuhu vaikselt kõik siis ümber kogunesid. Õhtu põhilise lauluna jääb meelde Barbi Girl, mida kõik kaasa laulsid ning kui seda juba paar korda lastud oli, hakati selle järgi ka tantsima - ringis, mille keskel Marleen tantsis ja mängis Barbiet. Üleüldse tantsiti lõpuks päris palju seal ning ühel hetkel tormasid Sander ja Risto kuusega uksest sisse, mille nad jumalteab kust võtnud olid. Ise olid nad väga õnnelikud oma kuuse üle. Panid selle tühja pangi ja seina najale, et see püsti püsiks ning "ehtisid" selle siis ära. Täheks tippu pandi tühi viinapudel ning okstele pilluti salfräti tükke, kahvleid, taldrikuid jms. Lõpuks nägi see kuusk üsna prügimäe moodi välja, kuid kõik tahtsid kuuse juures pilti teha. Vahepeal olin ma Bikule isiklik fotograaf - pildistasin teda kõikidega. Peaks mainima, et Biku sünnipäev oli mingi erilise suhete tähe all seekord, küll jutustati algselt lauataga ja niisama pingipeal ning vahepeal olid osad üldse kadunud. Täpselt ei mäletagi, aga umbes kahe kuni kolme vahepeal sai kodupoole liikuma hakata, kuigi mul polnud algselt õrna aimugi, kuidas ma koju saan, aga lõpuks sain ühe Biku sõbraga koju, Alari oli vist, kui ma õigesti mäletan. Aga tegelikult oli Biku sünkar väga tore, rahvas oli ka väga sõbralik. (:
Juba järgmisel päeval, 24.12 olidki jõulud käes. Sellel päeval midagi erilist ei toimunudki tegelikult. Age ja Andra läksid papsiga maale, aga ma ei tahtnud empsi üksina koju jätta ja jäin siis ka koju. Sõime kõhud täis ja vaatasime poole ööni, õigemini hommikuni telekast mingeid jõulufilme.
Kui Age ja Andra papsiga maalt tulid, helistasid nad, et ma oma asjad kokku paneks ja valmis oleks, sest kui nad koju jõuavad, siis hakkame pmst kohe Tartu poole sõitma. Panin kiirelt koti kokku ja õige pea olidki nad ka siin, Agel asjad koos ja paps ka tööjuures ära käinud ja läksimegi siis ära. Tartusse jõudnud, läksime poodi, sest paps ütles, et tal pole vist külmkapis võid ja piima ja veel paari asja. Ostsime need ära, võtsime igaüks kommipaki ka (maiasmokad, me teame) ja läksime siis papsi poole. Panime oma asjad ära ja siis tuli juba Andra jutuga "Mängime midagi". Võtsime kodust doomino kaasa ja siis nad mängisid seda papsiga. Ootasime, et kell saaks nii palju, et "Üksinda Kodus" vaadata. Mis sellest, et me seda mitu korda vaadanud oleme, siis vaatasime ka seekord, kõiki osasid kusjuures. Pühapäeval käisime linnapeal, või õigemini kõigepealt läksime Lõunakeskusesse šopingule. Sealt midagi erilist küll ei saanud, põhiliselt otsisime Andra nukule mähkmeid, mida kusagilt leida ei ole ning nagu selgus, ei olnud neid ka Lõunakas. Sain endale vaid Expressionsist 2 paari kõrvarõngaid ja Euronicsist sain sirgendaja. Muidu poleks seda ka ostnud, aga kuna see enne maksis 400 ja nüüd alla 200 oli, siis otsin selle ära, kuna tundus üsna normaalne olevat ning nagu hiljem selgus, siis see seda ka oli. Lõunakas tiir peale tehtud, läksime Eedenisse. Seal olevast Juku poest saime lõpuks ka Andrale need mähkmed ära, viimane pakk seal poes kusjuures. Kuna ka Eedenist midagi muud osta ei olnud, siis läksime Konsumisse, et Andrale ülejäänud jõulukingituseks midagi osta. Pika mõtlemise peale tahtis ta oma nukule veel sukapükse ja uut kleiti, mille ta ka sai. Minu suureks üllatuseks maksavad nukude riided sama palju ning veel rohkemgi kui lasteriided. Naljakas vaadata, kuidas kuni 30cm riiet (nukule kleit) maksab samapalju kui paar odavamaid teksaseid. Aga igatahes, kassas ostude eest ära makstud, läksime papsi poole tagasi. Sõime kõhud täis, mis olid poodides kolamisest juba tühjaks läinud ning siis hakkasime koos papsi ja Andraga doominot mängima, kuna muud mängu me kaasa ei võtnud ja papsil ka polnud midagi. Enne seda tahtis Andra muidugi oma nukule uusi asju näidata ja pani siis talle mähkmed jalga, kleidi selga ja sukapüksid jalga ning hakkas siis teda söötma, et vaadata, kas mähkmed ka oma eesmärki täidavad. Lõpuks aga selgus, et terve lutipudelitäis vett sisse joota pole kuigi mõistlik, kuna mähkmed hakkasid välja andma ning pidi ikka nuku potile panema - rohkem mässamist kui väikse lapsega, nagu me naersime teda. Üldiselt möödusid järgnevad päevad, esmaspäev ja teisipäev, niisama telekat vaadates ja Andraga mängides, kuni paps õhtul töölt tuli ja siis ise Andraga mängima hakkas, sest ta niiväga thab koguaeg papsiga mängida jms teha. Teisipäeval, kui paps töölt tuli, sõi kõhu täis ja siis tõi meid Võrru ära. Kuna mul hommikust saadik pea valutas ja rohtu ka võtta ei olnud kusagilt, siis jäin autopeal magama, mis sellest, et kell alles kuus oli. Võrru jõudes ärkasin üles ja üritasin magava Andra ka üles ajada. Ei viitsinud enam midagi teha ja läksingi üsna varakult ära magama.