Nonii, nüüd on see siis käes. Ma olen nii pikalt oodanud ja lootnud, et jääksin haigeks või midagi, ja et ei peaks kooli minema. Eile õhtul koolist koju tulles kraadisin ja oligi 37.5 palavik. Ma hüppasin rõõmust nagu lollakas mööda tuba ringi, emps mõtles, et mul on vist väga kõrge palavik juba, et selleüle õnnelik olen. :D Nüüd olen ka pool päeva 37.8 palavikuga mööda tube edasi-tagasi tatsanud,rohud ka ei võta alla seda. Kas ma tõesti sellist haigust tahtsingi?! Totakas, nagu ma olen, ma ei mõelnud sellele jubedale peavalule mis mul alati haigusega kaasneb ja sellele, et ma ei jõua seda vastikut teed ka sisse kaanida enam. Pool päeva, ja mul on juba villand haigusest. Tore lugu küll. Aga üldiselt polegi mul hetkel siia midagi muud lisada. Eks ma lähen lürbin lusikaga seda kuuma teed edasi ja loodan, et hääl vähemalt ära ei lähe.Bye. ;)
No comments:
Post a Comment