
Tänane päev koolis möödus kuidagi ülikiiresti. Alles oli hommik ja kõik loivasid koolipoole ja juba oligi käes lõuna/õhtu ning kõik läksid kodupoole. Peale tunde tulime koos Piretiga minu poole, et siin niikaua oodata, kuni Bikuga Linnamäele minna saab. Seal toimus meil abiturientide ja rebaste möll, mida mõned tahtsid juba peale retsi teha, aga kuna siis ei saanud, korraldati see siis eile(21.oktoober). Kui MSNi läksin, siis Biku ütles, et me 18.45 Kagu juurde läheks, et siis Linnamäele suunduda. Sättisime enne seda Piretiga ennast valmis ja hakkasime siis liikuma. Meie kahjuks sadas väljas vihma ja ükskord kagusse jõudes olid meil juulsed jälle krussis. Igatahes, varsti jõudis Biku ka, käisime poes ja siis läksime autopeale, kus biku isa kohe rebima hakkas, nagu tavaliselt. Sõitsime kirikuplatsile, et oodata seal teisi, kes teed teadsid ja siis nende järel sõita. Vahepeal uuris Biku koos isaga kaarti, et kus kandis see koht olla võib. Nende üllatuseks haigutas selle õige kohapeal suur auk ja nii jäigi täpne koht leidmata.
Varsti hakkasimegi sõitma, kui kõik kohale jõudnud olid. Osulast võtsime veel Sanderi peale ja varsti olimegi kohal. Alguses oli küll rahvast vähe, aga õige pea hakkasid ka teised kogunema. Biku hakkas loomulikult kohe kõiki oma digikaga terroriseerima. Alguses oli küll enamasti nii, et kaheteistkümnendikud ühes laua otsas ja kümnendikud teises, aga üsna varsti olid kõik üheskoos. Mida rohkem pidu edasi, seda lõbusamaks kõik muutusid. mingi hetk tõi keegi kusagilt kitarri välja, muusika pandi kinni ja siis hakati kitarri mängima ning lauldi "Muinasjutu Metsa" ning veel mingeid laule, mille pealkirjad mul enam meelde ei tule. Kellelgi oli veel eesti lauludega (vanemate hittidega) plaat
ja selle järgi hakkasid kõik kõvasti kaasa laulma ja tantsima. Kes tantsis lauapeal, kes toolipeal, mõned ikka põrandal ka. Ühe lauataga olid need, kes vessarit tegid. Vahepeal oli kogu ruum vessari suitsu täis ja ma kujutasin ette, et ma näen lihtsalt nii uduselt. Tegime orksilakse ka, nagu tavaliselt. :D Pidu läks muudkui edasi ja edasi ning lõpuks oli kell pool kaks, kui Marelle ema järgi kutsus ja ma sain ka nendega koju. Kodus tahtsin küll magama minna, aga und ei tulnud. Tšekkisin siis niikaua telefoni ja mängisin mänge, kuni ükskord kolmepaiku uni ka tuli.
No comments:
Post a Comment