10/16/10

Rebased - IV ehk viimane päev.


Tänane päev koolis algas taaskord hommikuvõimlemisega. Prääksuga kükid, ümber maja jooksmine ja igasugused tantsuvõtted. Pidime laulma ka. Ümber maja jooksmast tulles, ootas meid ees lõhnastamine, jooksime kahe inimese vahelt läbi ja need lasid siis mingit rõvedat lõhna peale. Sisse minnes toimus taaskord kottide vahetus. Täna saime terve klassi peale ostukäru. Panime oma asjad kõik sinna sisse ja pärast oli ikka tükk tegu, et õigeid asju sealt kusagilt leida. Eriti tore oli seda ostukäru koos kõikide asjadega mööda treppe vedada - neljandale, komandale, teise majja, jälle teisele korrusele jne. :D Aa, enne välja minekut, hommikul, soditi meil näod ka täis veel. Täna olin ma punane ja roheline, veekindlate markeritega. Pärast neljandat tundi pidid kõik rebased alla garderoobi jurde minema. Seal oli rivistus ja hakkasime jenkat tantsima. Tagantpoolt kostuva susina ja kisa järgi sain aru, et järjekordne õhuvärskendaja ja lõhnaõli tiir oli tulemas. See vahetund mööduski rohkem tugeva õhuvärskendaja tähe all, suu ja kõik kohad olid seda täis. Võmatu oli kusagilt värsket õhku saada. Päeval midagi märkimisväärset rohkem ei toimunudki. Tegime klassiga pilti ka jälle.
Õhtul pidime kella neljaks koolimajja minema, et siis põhirets ka üle elada. Läksime neljaks sinna ja passisime pool tundi niisama tühja seal. Siis tuldi nägusid sodima, taaskord. Peale sodimist läksime linnapeale. Kolonnis. Pidime seda järgi laulma/röökima või mis iganes tegema, mida meile ette lauldi. Mõned inimesed vaatasid meid ikka väga kurja pilguga, teised jälle naersid ja signaalitasid ja lehvitasid, mõned tegid pilti ka. Esimene peatus oli Konsumi esisel parklal. Järjekordne rivistus ja siis hakkasime mingit mängu vms mängima... Mul ei tule hetkel selle nimi meelde, aga see oli selline: "tõsta ette oma käsi, ja siis taha oma käsi, jälle ette oma käsi ja siis seda rapuda jne.. :D ". Peale seda mängisime "Kes aias." Siis taheti nelja vabatahtlikku, mina, Piret, Marelle ja Merit läksime, ülesandeks öeldi, et on 15 minutit aega ja me peame selle ajaga linnapeal raha teenima. Algselt küsisime niisama inimestelt annetusi, kasvõi 10 sendi kaupa, lõpuks ütlesime, et meil kästi raha koguda, muidu ripume me õhtul laes. Lõpuks saime vist oma 50 krooni ringis ikka kokku. Selle ajajooksul mil me raha "kerjasime" tegid teised peatuse Maksima ees, lõugasid ja tantsisid ja mai tea mida nad veel seal tegid. Siis suundusime Selveri juurde. võtsime seal veel paar inimest kinni, et natuke annetusi koguda ja saigi meie aeg otsa. Läksime ka rivvi ja siis hakati taaskord jenkat tantsima ning kätekõverdusi tegema, kõnniteel, möödasõitvad autod signaalitasid ja parklas olevad autojuhid ja inimesed naersid. Peale Selverit suundusime tagasi koolijuurde. Ise samal ajal kõike kaasa röökides nii, et lõpuks oli kurk valus ja hääl hakkas ära kaduma.
Jõudnud kooli juurde, kästi meil need riided ära võtta, mida me ei tahtnud, et ära retsitaks ja seejärel seoti silmad kinni ja läkski põhirets lahti. Esimese asjana enne sisse minekut pidi sinepiga hambaid pesema ja seejärel suu küüslauguveega ära loputama. See polnudki veel nii hull, selle elasid kõik ilusti üle. Ma enam küll kõikide asjade õiget järjekorda ei mäleta, aga üks asi oli see, kui pidime mööda klistiirilahust alla roomama. Roomasime veel terve pika maa, nuudlite ja räimede sees. Vahepeal pidi midagi nuudlite seest otsima ka, aga ma ei leidnud sealt midagi. mingil hetkel visati peotäis jahu näkku. Õnneks mul oli selle rätiku ots suu ja nina ees nii, et mu suu ja nina jäid jahust ilusti puhtaks. Pidime millegi sisse istuma ja lõpuks selgus, et see millesse me istusime, oli märg nuustik. Kästi käed veega täidetud pangi panna ja sealt midagi taaskord otsida. Ämbrist asja kätte saanud, tuli välja, et see oli banaan mis seal oli. Kuigi algselt meenutas see väga midagi muud. Siis kõndisime mööda võimlemismatte üles ja viimase asjana valati pähe mannat ja siirupit, nina torgati värvi sisse ja siis panime ninaga templi oma diplomile, et oleme katsumuse edukalt läbinud. Kui kõik olid rajalt ära tulnud, oli veel rivistus. Seejärel toodi mingi mänguasi, piilupart, mis pandi ühest otsast minema ja sellele pidi ükskõik kuhu musi tegema. Mõni tegi pardi suule, mõni peapeale, mõni tagumikule ja kuhu iganes veel musi. Kui part lõppu jõudis, öeldi, et nüüd tuleb oma kõrval seisvale inimesele samasse kohta musi teha, kuhu mänguasjalegi. Neil oli päris tore, kes tagumikule musi tegid või ettepoole. :D Järgmine mäng oli see, mida ma terve selle nädala kartnud olin - kala viskamine käest kätte. Kui kala maha kukkus, pidi selle üles võtma ja musi tegema. Ma muidugi seda kinni ei püüdnud ja üles ka ei julgenud võtta, kuna ma kardan kala, ma ei tea ise ka miks, agano, lõpuks sain selle sabast kinni, tegin ruttu sabale musi ja viskasin siis jälle edasi. Siis tuli kala jälle ringiga tagasi ja ma pidin taaskord selle sealt maast üles korjama. :D Kui kalamäng läbi oli, toodi kusagilt väikeste laste pissipott, kus olid vist kommid ja limonaad ning seda pidi siis sealt jooma.
Kõige viimane ja ühtlasi kõige ilgem asi selle retsi juures oli "tordi söömine". Tort oli tehtud umbes 2-3 cm paksuse pekitükiga, õlis immutatud sai, ketšup, sinep, küüslauk ja mai tea, võibolla oli seal veel midagi, aga see oli lihtsalt nii rõve, et juba selle tüki suhu panemisest piisas, et see kohe välja tagasi oksendada. Seda ei pidanud küll ära sööma, piisas ainult närimisest, aga ma ei suutnud seda isegi närida mitte. Tuli kohe tagurpidi välja tagasi ka. :D
Sellega saigi meie rets läbi. Pidime veel ainult ootama, kuni kool sellest lägast koristatud sai ja alles siis saime koolimajast välja, sest uksed olid lukus. Tulime koos Marelle, Eleri ja Gretega koos koju, teepeal mõned inimesed vataasid küll natuke imelikult, aga savi see, meil oli lõbus vähemalt.
Kodus Biku lisatud pilte vaadates läks mul süda taaskord pahaks kui ma selle "tordi" pilti nägin. Rõverõverõve lihtsalt.
Kodus läksin kohe pesema, et sellest räime haisust ja peas olevast manna ja siirupi segust lahti saada. Peale pesu tuli kohe inimese tunne jälle tagasi.

Tegelikult oli tore rebaste nädal meil. :)
Bye nüüd jälle.

1 comment:

  1. I don't speak Estonian, but I think that you are saying that you don't know the name of the "tõsta ette oma käsi, ja siis taha oma käsi, jälle ette oma käsi ja siis seda rapuda" song. It's called "Boogie", and Allan Roosileht's version of the song is found on the album "Raha paneb rattad käima 6 - Seltskonnatantsud".

    ReplyDelete