Maailm ära väsitanud, hinge ära põletanud...

Istun siin, värv peas ja mõtlen, et kõik on nii ****** kui vähegi saab. Tahaks kõik pikalt saata ja minema minna. Ja mitte kunagi enam tagasi tulla. Tahaks kisada ja karjuda, kõik seljataha jätta ja alustada kõike otsast peale, ilma igasuguste mälestuste ja tuttavate nägudeta. Mul on sellest kõigest niiiiii siiber. Kopp lõplikult ees.